Ajaloolisest vaatevinklist teame hästi, et inimesel on uskumatu võime fantaseerida ja ümber kujundada talle kättesaadavaid narratiive. Tekst või populaarne ütlus läbib omastamise ja ümbertõlgendamise, mis muudab selle kultuuriväärtuseks, mis on allutatud ajastu meeste huvidele ja tavadele. Tegelikult piisaks seda teesi toetavatest näidetest.
Näiteks antiikaja ja keskaja vahel oli piiblitekstide kättesaamatus vastutav mitme kristlike tegelastega seotud jutustuse loomise eest. Piiblis esinevate teatavate nimede teod ja saatused said täiendusi ja teatud moonutusi, mis tõid esile kristluse tugeva kohaloleku tollases kujutluses. Võttes arvesse, et suur osa elanikkonnast oli kirjaoskamatu, oli Piibli eri lugude vahel raske tõe rangust kehtestada.
Ühe sellise müüdi kaudu jõuame lõpuks sellise populaarse väljendi päritoluni, mida kasutatakse siis, kui miski on liiga kaugel või „kus Juudas kaotas saapad“. Piiblis pole ühtegi viidet ega teadet selle kohta, et Kristuse ütlejal Juudas Iskariotil oleks olnud kombeks saapaid kanda või mitte. Vana rahvalugu rääkis aga, et reeturlik jünger oleks saapapaari peitnud kolmkümmend münti, mis sõlmisid lepingu juudi preestritega.
Tõestades loo müütilist olemust, pole tänaseni kellelgi olnud võimalust avastada kohta, kuhu Juudase saapad oleksid peidetud. Nii kasutati aja jooksul seda kohta, kus Juudas saapad kaotasid, kui keegi ei leidnud midagi ega osundanud kaugele raskesti ligipääsetavale territooriumile. Lõpuks oleme hästi teadlikud, et kristliku kujutlusvõime vana fantaasia ärkas ellu selles ikka veel kasutatud väljendis.
Autor Rainer Sousa
Lõpetanud ajaloo
Allikas: Brasiilia kool - https://brasilescola.uol.com.br/curiosidades/onde-judas-perdeu-as-botas.htm